Programmeerimise ja loogika õpetamisega seotud teemad
1. Programmeerimise nädalatestide analüüs [Bak]
Aines "Programmeerimine" (igal aastal 300-400 osavõtjat) on õppevahendina kasutusel iganädalased hinnatavad testid, kuid nende tegelikku toimimist pole seni süstemaatiliselt uuritud. Varasemast on olemas tööriist, millega saab analüüsida Moodle'i testide küsimusi statistiliste näitajate, sealhulgas üksikvastuste teooria (item response theory) abil. Tuleks välja selgitada, millised küsimused töötavad hästi ja milliseid tuleks muuta, millised teemad on õppijatele kergemad või raskemad, ning pakkuda välja, kuidas teste muuta, et need vastaksid paremini õppijate teadmistele ja oskustele. Töö tulemuseks on uued testiküsimused ja selliste testide koostamise üldised põhimõtted.
2. Programmeerimisülesannete haldamise infrastruktuur [Bak]
Varasema lõputöö raames on loodud veebirakendus programmeerimisülesannete haldamiseks aine "Programmeerimine" jaoks, kuid seda pole seni veel kasutusele võetud. Lõputöö eesmärk on analüüsida selle rakenduse kasutatavust ja aine senist ülesannete käsitlemise töövoogu, pakkuda selle põhjal välja vajalikud täiendused või parandused ning need realiseerida. Lisaks tuleb määratleda tööprotsessid, kuidas seda rakendust kaasates aines ülesandeid efektiivselt hallata, et see tooks aine juhendajatele praktilist kasu.
3. Programmeerimise õpetamine tehisintellekti ajastul [Mag]
Tehisintellektisüsteemide areng avaldab olulist mõju programmeerimispraktikale ja muudab ka selle õpetamist. Eesmärgiks uurida läbi sellekohane kirjandus ja sõnastada põhimõtted, kuidas võiks programmeerimise õpetamine välja näha tehisintellektisüsteeme kaasates või nende kasutamist lubades. Millised võiksid olla õpiväljundid, ülesandetüübid, hindamismeetodid jne? Lõpuks koostada väike terviklik näidisülesannete komplekt ning katsetada seda toimimise hindamiseks reaalses õppetöös.
4. Valemite tuletaja Hilberti süsteemides [Bak/Mag]
Hilberti-tüüpi tuletussüsteemid on lihtsad ja hästi läbi uuritud, kuid toetavaid tööriistu nende jaoks pole väga palju. Eesmärgiks on luua programm, kus kasutaja saab määrata Hilberti süsteemi aksioomid ja tuletusreeglid (esmalt lausearvutuses, hiljem võimaliku edasiarendusena ka predikaatarvutuses) ning mis leiab ja väljastab etteantava valemi tuletuse. Tuletuse puhul on olulised korrektsus ja lühidus. Läbi tuleb mõelda otsingualgoritmid ja heuristikad. Töö mahtu saab kohandada vastavalt bakalaureuse- või magistritasemele.
5. Modaalloogika tuletusassistent [Mag]
Õppijatel on sageli raskusi modaalloogika loomuliku tuletamise omandamisega. Lõputöö eesmärk on luua õppeprogramm, kus kasutaja saab samm-sammult konstrueerida tuletuskäike modaalloogika loomulikus tuletuses kastidega stiilis. Kasutaja sisestab valemi ja rakendab tuletusreegleid, programm kontrollib sammude õigsust, kirjutab välja tulemused ja haldab kogu tuletamisprotsessi. Esialgne fookus on modaalloogika põhisüsteemil K, kuid võimalik on seda laiendada ka tugevamatele süsteemidele, näiteks süsteemile S5.
6. Loogika kursuse arendamine [Bak]
Bakalaureuseõppe aine "Loogika arvutiteaduses" jaoks on vaja uusi õppevahendeid ja tugimaterjale. Lõputööna tuleks koostada ülesandekogu või silmaringimaterjal või luua aines käsitletavate meetodite õppimiseks (veebi)tööriist või visualisatsioon. Loodud materjalide didaktilist väärtust hinnata süstemaatiliselt kas tegelikus õppetöös katsetamise teel või mõnel muul struktureeritud viisil.
Kontakt: reimo.palm@ut.ee